Selver Eesti Linnajooksude sarjaga liitusid Viljandi järvejooks ja Kuressaare linnajooks. Nüüd on jooksuhuvilistel võimalik osaleda juba üheksal rahvaspordiüritusel, et läbida sarjas kokku sada kilomeetrit, mis tagab koha paremusjärjestuses.
100 on tänavuse aasta kõige olulisem arv. 100 aastat möödub Eesti Vabariigi asutamisest. 100 on ka linnajooksude sarjas tähtis mõõdupuu – kõik, kes läbivad üheksal osavõistlusel ajavõtuga distantsil kokku nii palju kilomeetreid, saavad koha paremusjärjestuses „100 + rajal” ja haruldase Eesti 100 motiiviga medali. Mis üritusel kilomeetreid koguda, seda võib jooksja ise valida. Tänu Viljandi järvejooksu ja Kuressaare linnajooksu tulekule sarja muutub eesmärgi täitmine osalejal hõlpsamaks.
Liikuda sümboolselt oma riigi terviseks
Samas aga on sarja suurenemine kahe linnajooksuga eri ilmakaares (Kuressaaare läänes, Viljandi lõunas) oluline muudatus harrastusspordimaastikul. See näitab, et hästi korraldatud rahvasspordiüritusi osatakse teha paljudes kohtades. Samuti osutab see olulisele suundumusele – rahvarohkete jooksude järele on üha suurem nõudlus, järelikult ühineb harrastussportaste seltskonnaga aina uusi inimesi.
Linnajooksude sarja üleskutse kõlab julgustavalt: Eesti 100. juubeliaastal eri kodumaa paikades kokku 100 kilomeetri läbimine on jõukohane igale liikumisharrastajale. Nii liigub iga osaleja sümboolselt oma riigi terviseks.
„Linnajooksude sari paneb jooksu arendama”
Kuressaare linnajooksu on mai alguses linna sünnipäevanädalal korraldatud 36 korda. Kätte oli saabunud aeg astuda järgmine arengusamm, põhjendas jooksu korraldava Saaremaa spordikooli direktor Mati Mäetalu.
„Kuressaare linnajooksule on linnajooksude sarjaga ühinemine oluline turunduslikult, sest nüüd pälvib Saaremaa suurim rahvaspordiüritus kogu riigis suuremat tähelepanu, mis loodetavasti toob mandrilt saarele rohkesti jooksjaid,” rääkis Mäetalu.
Linnajooksude sari paneb korraldajale teatud lisavastutuse, möönis Mäetalu, samas avaldas ta veendumust, et saarlased on suutelised liikluskorraldusele, turvalisusele ja meditsiiniteenindusele esitatavaid nõudmisi täitma.
„Pisiülesandeid tuleb juurde, aga nende täitmine aitab meie jooksu kvaliteetsemalt läbi viia, lausus Mäetalu. „Jooksu korraldavad spordikooli töötajad ja vabatahtlikud, olulist lisakoormust sarjaga liitumine kellelegi ei pane. Saame hakkama!”
Paar aastat tagasi võeti Kuressaare linnajooksu kavva kaks klassikalist distantsi, kümme ja viis kilomeetrit. Mäetalu sõnul oli see vajalik, et kutsuda osalema sihikindlaid jooksuhuvilisi, kes tahavad enda tulemust võrrelda mõnes teises kohas sama pikal distantsil saavutatud ajaga.
Küllap nüüd tuleks kümne kilomeetri rada ka ametlikult mõõta ja passistada. „Linnajooksude sari paneb meid enda jooksu arendama ega lase mugavustsoonis tegutseda,” lausus Mäetalu.
Väärikas start Viljandi järvejooksul
Tänavuse linnajooksude sarja avab 1. mail kõige pikema traditsiooniga spordiüritus Eestis – suurjooks ümber Viljandi järve. 1928. aastast alates korraldatud jooks, mida tänavu korraldatakse 89. korda, on väikeste muudatustega algsel kujul kaljukindlalt püsinud.
„Linnajooksude sarjaga liitusime seepärast, et koos teiste jooksuüritustega tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, lausus ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson ja lisas: „Teeme esimese aasta sarjas kaasa, vaatame, kuidas läheb, mis meeldib, mis ei meeldi ja seejärel mõtleme edasi.”
Jürisson tõi esile, et nad on varem kuulutanud: suurjooks ümber Viljandi järve tegutseb iseseisvalt ega liitu kellegagi. „Kaalusime kutset sarjaga ühineda ja otsustasime: teeme kaasa!” nentis ta. Varem oli Viljandi järvejooks spordiklubi Stamina korraldatava järvejooksude sarja üks etapp.
Viljandi järvejooksu populaarsus on samm-sammult suurenenud. Möödunud aastal startis 1. mail ligi 12 km pikkusele distantsile esimest korda üle nelja tuhande osaleja.
„Meie jooksu kriitiline piir on viis tuhat osalejat. Peame arvestama järve ümbrusega, kus jooksurada kulgeb, finišeerimisega staadionil, liikluskorraldusega. Praegu on meil veel arenguruumi,” rääkis Jürisson.
Viljandi järvejooksu võit on olnud Eesti jooksjate seas auväärne. Üksteist korda on esikoha teeninud legendaarne Hubert Pärnakivi, kes innustus üheksa-aastase poisina jooksmisest just seda võistlust vaadates. Unistanud seal ka ise võidumehena juubeldada, alustas ta ümber Lauri soo neljakilomeetrisel ringil joostes treeninguid ja tõusis maailmaklassi. Tema 10 000 m jooksu rekordist, mis joostud 60 aastat tagasi, sai mullu Eesti staieritest parema aja vaid Tiidrek Nurme.
Linnajooksude sarjas selgitatakse paremusjärjestus „100 + rajal”. Selles arvestuses tuleb koguda vabalt valitud osavõistlustel kokku vähemalt 100 kilomeetrit.
Nii meestele kui ka naistele peetakse eraldi punktiarvestust. Punkte jagatakse osavõistluste paremusjärjestuse põhjal. Enim punkte kogunud jooksja on sarja võitja. Võrdse punktisumma korral võidab võistleja, kellel on kõrgemad kohapunktid.
Pikemad distantsid on esikohaheitluses suurema kaaluga kui lühemad. A tase: 42,195 km; B tase: 21,1 km; C tase: kõik lühemad distantsid kuni kümne kilomeetrini, loe lähemalt: www.jooks.ee/et/linnajooksud/
