Tänavu toimub juba neljandat aastat järjest Selveri linnajooksude sari, mis koondab ühe mütsi alla seitse väga erinevates Eesti piirkondades toimuvat jooksuvõistlust.
Kõik jooksud ja nende toimumisajad olid ka mullu samad, suuri muutusi pole. „On üsna tõenäoline, et 2016. aastal kalender täieneb mõne jooksuga, kuid esialgu jätkame samamoodi. Eesmärk on sel hooajal esmakordselt linnajooksude sarja üldosavõtjate arv viia üle 40 000 jooksja,“ ütles peakorraldaja Mati Lilliallik. Senine, 2014. aastal püstitatud rekord küündis 37 000 osavõtjani. „Nii palju on küll eelmise aastaga erinevust, et avaetapp Tartus kannab nüüd senise Olümpiajooksu asemel Kevadjooksu nime,“ lisas ta.
Mõlemapoolne rahulolu
„Suur aitäh tuleb muidugi öelda peasponsor Selverile, kellele tänu on korraldajad saanud teha ühiseid otsuseid. Parem rahaline kate on tõstnud ürituste kvaliteeti,“ märkis Lilliallik. „Auhinnafond on kindlasti üks põhjus, miks paljud jooksusõbrad tahavad linnajooksude sarjas kaasa lüüa. Tugev stiimul on muidugi kõigist seitsmest põhijooksust osavõtjaile, kes saavad 100 euro eest osta Nike jooksujalatseid, teenides sellega oma osavõtumaksu praktiliselt tagasi.“ Kõigi etappide peale kokku on aga auhinnafond Selveri linnajooksude sarjas 7000 eurot.
Selver on sarjas kaasa löömisega väga rahul. „Tippspordis oleme kõige rohkem toetanud võrkpalli ja FC Flora jalgpallimeeskonda, kuid jooksusarja juures meeldib meile eelkõige, et tegemist on rahvaspordiga, millest saab osa väga palju inimesi,“ ütles Selveri turundusjuht Triin Kaare.
Kaare lisas, et entusiasm on haaranud ka nende oma töötajaid. „See on väga tore, et Selveri enda inimesed on tänu sarjale hakanud märksa rohkem jooksu ja kepikõnniga tegelema,“ rõhutas Kaare. „Turunduses me sel aastal suuri muutusi ei planeeri. Jätkame ikka reklaamiga siseraadios, paneme kauplustesse üles plakateid ja jagame flaiereid. Kõigil jooksudel on endiselt Selveri Tibu lasteala. Lööme ju alles teist aastat nimisponsorina kaasa ja eks edaspidi vaatame, kuidas koostööd arendada.“
Koondumine tuleb kasuks
Eesti paljudele harrastusspordisarjadele tüüpiliselt ei ole Selveri Linnajooksude sarigi selline ettevõtmine, kus kõigepealt sündis üldine idee ja siis alles osavõistlused. Tegelikult olid kõik jooksud, välja arvatud Rapla Selveri suurjooks, olemas juba enne sarja tekkimist.
„Sarja koondumisest on kõige rohkem võitnud väiksemad üritused. Näiteks Pärnu ja Paide-Türi jooksul püstitati eelmisel aastal osavõturekord. Samas tõstsime mullu ümber Narva ja Rakvere jooksu toimumisajad ning arvatavasti sel põhjusel osavõtjaskond pisut langes, kuid olen veendunud, et sel aastal juba harjumuspärastel aegadel tuleb taas kohale rohkem jooksjaid,“ ütles Lilliallik.
Kuigi Lilliallik teab, et on olnud juhtumeid, kus mõni jooksuüritus ei taha teatud sarja kuuluda, arvab ta siiski, et niisugune koondumine ei tohiks kellelegi kahju teha. „Seda enam, et istusime korraldajatega koos juba enne esimese aasta üritusi ning tegime palju otsuseid ühise jutuajamise käigus,“ ütles Lilliallik.
Tekst: ajakiri Jooksja/nr 2(36) 2015
